Olemegi tagasi ...

Tegelikult nädalaega juba ...
Kui Arwen eestis peaaegu ei küsinudki rinda siis nagu siia tulime hakkas jälle küsima ja kui ei saanud hakkas nutma muidugi...
Ikka veel pean ma käima vannis siis kui ta magab ja vahetama riideid salaja vannitoas et ta ei näeks ja rinda tahtma ei hakkaks :(
Eestist tulles käime me ainult tipa-tapa :) Seal sai ta ka hea käest kinni kooli mis siin tundus lootusettu :)
Eile oli meil siin majajuures jooksmise võistlus , vihma sadas küll aga tõeliseid sportlasi see ju ei heiduta :) Ja meid ka ei heidutanud :) Käisime vaatamas kuidas onud ja tädid jooksevad , ja ikka jala ... kaugele me muidugi ei läinud aga Arwen ilusti jalutas käest kinni minu kõrval ja muudkui seletas .. nii armas oli seal kahekesti jalutada :)
Mäletan oma õe ja venna pealt kui palju naljakaid asju võivad väikesed lapsed öelda :) Nüüd siis on minu lapse kord alustada nende pärlite loopimisega :)